Postitatud

Kuidas pildistada ilutulestikku

pexels photo 3052360

ILUTULESTIK PULMADEKS10 nippi ilutulestiku pildistamiseks.

1. Alustuseks keera välk kinni

Ilutulestik ise on valgus, välk. Seal ei ole midagi enamat valgustada. Välgu kasutamine pigem ülevalgustab eesmised objektid ning rikub ilusa pildi.

2. Ära suumi sisse

Pigem tee pilt võimalikult laialt. Raske on ennustada, kuhu ja kuidas rakett täpselt lendab. Samuti ei ole mobiilidel optilist suumi ning tegelikult kaotad nii kadreeringus kui pildi kvaliteedis. Küll pärast on aega lõigata.

3. Autofookus kinni

Kui ümberringi kõik sähvib ning pimedas ei suuda enamus kaamerad nii ehk naa fokuseerida, on see mõistlik üldse kinni keerata ja manuaalselt seadistada kas mõnele objektile, mis peaks olema terav või taevasse, lõpmatusse.

4. ISO maha

Olgugi, et kaamerate automaatika üritab rohkem valgust saada, tähendab kõrgem ISO number rohkem müra. Pilt on nähtavalt teraline, terad on suured ning detail läheb kaotsi. ISO arv võiks olla umbes 200 ringis, mis peaks kõigil kaameratel olema üsna hea kvaliteediga.

5. Ava kinni

Et valgust ei tuleks liiga palju liiga kiiresti pildile, sulge objektiivi ava numbrini 6-11. Katseta, vaata, mis on sinu kaamera ja ülejäänud seadete puhul see õige. Mobiili puhul seda seadistust ei ole, kuna neil on ava alati lahti maksimaalselt.

6. Säri pikaks

Ilutulestik on kiire, aga samas ka aeglane. Säri näitab, kui kaua salvestatakse ümbritsevat valgust. Ehk, mida pikem on säri, seda rohkem valgust ja aega jääb pildile. Näiteks jooksjat, et see paistaks kui koha peal seisvat, pildistad kiirusega 1/500, helikopteri propellerit 1/8000. Kui pildistada kiire säriajaga ilutulestiku, siis saad tõenäoliselt vaid ühe väikese täpi taevas. Kui säritad kauem, jääb pildile raketi saba, plahvatus ning veel pikema puhul võibolla teinegi rakett.

Kui paugud hakkavad käima, siis proovi, katseta kuidas pilt ei tuleks liiga hele, kuid raketid ilusti peal.

Tõenäoliselt on ideaalne säriaeg vahemikus 2-5 sekundit. Kui sinu kaameral on bulb funktsioon, võid ka seda proovida. Bulb säritab nii kaua, kuni hoiad nuppu all.

7. Säilita stabiilsus

Kasuta kolmjalga, mida raskem, seda parem. Enda kolmjala külge võid riputada veel midagi rasket, kui selle tarbeks on olemas konks vms. Tuul kõigutab, käsi väriseb.
Kaamera on vaja fikseerida nii hästi kui võimalik. Hädapärast on võimalik kaamera või telefon paika sättida mütside, kinnaste najale maha, prügikasti peale, trepi piirdele vms.

8. Kasuta päästikut

Kuna kaamerale vastuminek kõigutab seda ning tihti võtab stabiliseerumine aega, kasuta võimalusel distantspäästikut. Tihti on kaameratel enda spetsiifilised kontaktid vms.
Mobiilide puhul on olukord lihtsam. 99% meie katsetatud telefonidest toimivad päästikuna kõrvaklappide helivaljuse nupud. Nii ei pea telefoni isegi katsuma, et pilti teha ning kadreering jääb ideaalne.

9. Tee palju pilte

Kuna olud muutuvad kiiresti, siis on raske saada head pilti. Mida rohkem on katseid, seda suurema tõenäosusega saad õige pildi. Lisaks annab see võimaluse kohendada parameetreid.

10. Vali hea asukoht

Kui jõuad platsile alles ilutulestiku ajaks, siis tõenäoliselt midagi imekaunist on keeruline saada. Võib minna õnneks. Kuid julgeme soovitada eelnevalt isegi valges läbi käia ja enda plats üle vaadata, kus on hea vaade.

Postitatud

Miks üks päev on valgem kui teine

pexels photo 3052360

ILUTULESTIK PULMADEKSMiks üks päev on valgem kui teine

saami luuletaja Ailu

Tänavune aastavahetus tuleb hoopis kurb. Mitte üksnes „pikaleveninud suvehooaja“ tõttu, mil lund saab näha ainult postkaartidel, vaid ka koroona-epideemia piirangute pärast. Viimane lootus on aastalõpu tulevärk, “kaduv kunst“, nagu üks tulevärgi-fanaatik hiljuti hüüdis. Ja kohe, nagu võluväel, on kohal aktivistid: Ei mingeid tulevärke! Aga ilutulestikku ära keelata ka ei saa, sest „pole ühiskondlikku kandepinda“. Tulevärkide vastastel (või tegelikult ju ükskõik, mille vastastel) on küsimus usus. Käiku lähevad argumendid, mida pole vaja tõestada, sest nii lihtsalt on.

Et selles rohelises udus, kus tänane maailm ujub, võiks mõni minut olla ka lihtsalt rõõmu – see on neile vastuvõetamatu, uskumatu. Mõnikord vaatan, et need on professionaalsed aktivistid – vali teema ja nad võitlevad. Kanad puuris – paha! Lehmad karjamaal – paha! Lihasööjad – paha! Äkki võtavad nad iseennast liigtõsiselt?

Kuid nad on platsil ja nähtavad:

Pauk võib ületada 140 detsibelli?

Kuidas on see mõõdetud, kus, kes mõõtis? Kui kaugelt, mis tingimustel –reflekteerivad seinad, kõrghaljastus?… Ilutulestik, mida poes müüakse, on vastavuses CE sertifikaadiga – 105 db, võimsamale linna ilutulestikule lubatakse 120 db 100 m kaugusel, aga pomm ise lendab vähemalt 170 m kõrgusele, mis tähendab, et maapinnale jõudev/kostuv pauk on vaiksem. Tümpsmuusika kontsertidel on helitase üle 100 db, ja seda pikkade tundide vältel. Mis kummaline – ülitundliku kuulmisega noored inimesed panevad säärastele kontsertidele pähe mürasummutavad kõrvaklapid. Või kinoseansside helitase – viimasel filmi vaatamisel istusin kogu seansi näpud kõrvas, ära ei raatsinud hea filmi pärast minna ja kõrvaklappide vajadusega ei olnud arvestanud! Väited, mida aktivistid peaksid kontrollima! Kes keelab mürasummutavaid kõrvaklappe kasutamast linnaväljakute uhkete tulevärkide ajal? Pluss praegu ka veel maskid – enesekaitse missugune.

 

Kaasnev õhusaaste ja prügi?

Näitena on toodud 4000 tonni tahkeid aineid, mis Saksamaal aastavahetusel õhku lendab. See on umbes sada 40 tonnist lahingtanki taevast vaestele sakslastele kaela. Mitu raketti siis õhku läks? Suuri? Väikesi? Kaua nad seal hõljusid? Missugune oli atmosfääri seisund – tuuline, vihmane, udune? Võrreldes näiteks suduga Hiina või India suurlinnades.

Ohtlikud jäätmed?

Toote kest on tehtud taaskasutatud vanapaberist, sest keegi ei hakka uut ja kallist pappi selleks kasutama. Keemia on reguleeritud CE sertifikaadiga:

Keemilises mõttes on pürotehnilised segud oksüdatsioonibalansis neutraalsed või pigem isegi positiivsed, mis tähendab, et kogu põlevaine põleb ära segus endas olevat hapnikku kasutades ja tihti jääb veel hapnikku ülegi. Reaktsiooniproduktideks on peamiselt CO2, väga vähesel määral ka CO, nagu ikka piiratud põlemisel tekib. Lisaks eraldub gaasilistest produktidest molekulaarne lämmastik ning H2O veeauruna. Väga vähesel määral võib tekkida ka muid põlemisgaase (metaan püssirohust), kuid nende hulk on pigem marginaalne. Väävli kasutamine tänapäevases ilutulestikus on väga minimaalne, seega on vääveloksiidide teke võimalik vaid üksikjuhtudel. Samuti ei kasutata raskemetalle ega mürgiseid ühendeid.

Eestisse tuuakse heal aastal keskmiselt ehk 25-35 tonni, sel aastal vaid 10 tonni pürotehnikat. Saaste, mis on mõõdetud vana-aasta õhtul Tallinnas, ei ületanud kuidagi selle 15 -30 min jooksul, millal ilutulestik kestab, lubatud norme.

Sama ei saa väita mõnikord tunde kestvate liiklusummikute kohta. Kui ikka uuriks enne õhuseirejaamade statistikat?

Koduloomade tervislik heaolu?

Tuleb tunnistada, et olen ka ise suur koerasõber!

Samas teame ju kõik, et tänased inimeste aretatud koeratõud on küll imearmsad, aga ka ergu närvikava ning nõrga tervisega. Niisiis mõni loom kardab pauku, mõni – üldsegi mitte. Oleks ju raske ette kujutada jahikoera või politsei jälituskoera pauku kartmas? Mina, teades ju minuti täpsusega ilutulestiku algust, pagendaks oma koera kas kuhugi helikindlasse keldrisse või panipaika. Tund aega oma kartlikku isendit rahustada poleks ju hirmvõimatu, jälgides tuhandete kaaslinlaste ja laste rõõmu feiervärgi ajal. Mis ju paljudele oluline traditsioon, sest „vaikne aastavahetus on kui koer hännata“.

Ja veel – kui mõni naabri koer haugub vahetpidamata 24 tund ööpäevas või reageerib kõvahäälselt ja kohusetundlikult iga mööduva kassi, võõra auto või jalgratturi peale, siis üldiselt me midagi teha ei saa. Aga kui teise naabri koer ehmub tulevärgi paugu peale, keelame linna ilutulestiku – Pärnu nii tegi. Peab see tõestama demokraatia igivana aksioomi vähemuse võimust? Huvitav oleks ju teada, mitu (kartliku) koera omanikku oli vaikust nõudmas ja mida ütles vaikiv enamus Pärnu linna kodanikest. (Tallinlased mäletavad veel Savisaare nn rahvaküsitlust Harju tänava keskaegse ilme taastamise kohta. Kui mälu ei peta, oli osavõtjaid 8000 ringis, kelle eitav otsus püsib lahtise haavana tänaseni kesklinnas. Tallinnas on teadupärast üle 400 000 elaniku.)

Eestis on koerte hammustuste tõttu sattunud traumapunkti üle tuhande inimese aastas. Koerte pidamise reegleid küll ju karmistatakse, aga koerapidamist keegi sellepärast ju ära ei keela.

Lindudest ja nende ehmatamisest?

Isegi skeptikud on nõus, et lindude jaoks on tulevärk sarnane välguga ja väga suuri järeldusi ei peaks tegema. Vastasel juhul ei tohiks meil linde enam ülepea olemas olla, sest välgutanud on siinmail miljardeid aastaid.

Müügi täielik keelamine?

Kohe suureneks sissevedu teistest riikidest, alkoholiga oleme me siin juba katse teinud – „ei saa me läbi Lätita…“

Kui 2008. aastal paugud ära keelati, suurenes koduõnnetuste arv, sest kõik paugutasid kus ja millal juhtus.

Tuleõnnetused pürotehnikaga?

Päästeamet teatab – aastate jooksul on ilutulestikust reaalseid tuleõnnetusi 0,17% kuni 0,9 % tulekahjudest. (Erko Oidersalu Päästeametist)

Haapsalus – päästjad kustutasid ohtlikult põleva ilutulestiku patarei ämbritäie veega…. Märjamaal – kulu põles, ämbritäis vett…

Hääletu ilutulestik ja valgusinstallatsioonid?

Kindlasti tulevikus laiemas kasutuses… ja kindlasti ka kallim!

Soome asjatundja, suisa asjaosaline, väidab, et laserinstallatsioon on ka parimal juhul 4 korda kallim! Kuulen hääli isegi kümnekordsest hinnavahest, aga ka suuremast ökoloogilisest jalajäljest. Eelmisel aastavahetusel 10 000 eurot maksnud Noblessneri laser- ja valgushow eest oleks saanud vähemalt kolmes Eesti väikelinnas korraliku ilutulestiku.

Raha raiskamine?

Kes vähegi soovib süveneda linna-, valla- või riigieelarvesse, saab aru, et ilutulestiku korraldamise või mittekorraldamisega ei tekita ükski ametkond eelarve puudu- või ülejääki. Muude heategevusorganisatsioonide ja vabatahtlike üksuste rahastamine – ilma suurema kärata toetavad pürotehnikafirmad üht või teist juba aastaid.

Rasked õnnetused?

Kui oleks käepärast mõni raske õnnetuse protokoll…Politseiamet teatas eile 250 enam-vähem raskest õnnetusest jalgratastega Tallinnas. Ilutulestikku ei lastud! Viimane, tõesti raskete majanduslike tagajärgedega vana-aasta tuleõnnetus Nurmiko aiandis sai alguse signaalraketist, mis ei ole laiatarbes müüdav ilutulestikuvahend ja mida ei tohi üldse lõbu pärast lasta.

Kõrvalseisja kuulab aktiviste ja vangutab pead – kujuta ette, nad paugutavad 365 päeva aastas, öösel ja päeval. Hullumaja!

Uusaastapidustused tulevärkidega on maailmas, mitte ainult Eestis, kõige laiemalt tähistatud kogupere pidu. Küllap juba paar tuhat aastat. Inimesed, pered ja traditsioonid on erinevad. Pidu peavad koeraomanikud, noored pered lastega, nende vanavanemad. Usutunnistusest ja maailmavaatest hoolimata. Ilutulestiku sünnimaal Hiinas usutakse, et ilutulestik aitab eemale peletada halva ja kurja… Väga tahaks loota – ka covidi.

Kulla kaasmaalased – rohkem sallivust.

Õigesti ülesehitatud ilutulestik, kus on täpselt läbi mõeldud ja professionaalsete pürotehnikute poolt programmeeritud tulejõu areng, hoog ja kulminatsioon, tekitab rõõmu- ja õnnetunde, soovi oma lähedasi kallistada, ütelda midagi ilusat, lihtsalt naeratada – imelised emotsioonid, mis tihti sootuks ununenud ja mille kogemist väga vajame.

 

Ruf Eesti AS Juhatuse esimees

Ivo Melder